๐†๐จ๐ฏ๐ž๐ซ๐ง๐ฎ ๐€๐ฉ๐ซ๐จ๐ฏ๐š ๐Ž๐ซ๐ข๐ž๐ง๐ญ๐š๐ฌ๐š๐ฎ๐ง ๐„๐ฌ๐ญ๐ซ๐š๐ญ๐žฬ๐ฃ๐ข๐ค๐š ๐›๐š ๐๐จ๐ฅ๐ขฬ๐ญ๐ข๐ค๐š ๐„๐ค๐จ๐ง๐จ๐ฆ๐ข๐š ๐€๐ณ๐ฎ๐ฅ ๐Ÿ๐ŸŽ๐Ÿ๐Ÿ“โ€“๐Ÿ๐ŸŽ๐Ÿ‘๐ŸŽ

DILI, 26 juรฑu 2025, 12:07h
Iha sorumutu iha loron 25 fulan-juรฑu tinan 2025, Konsellu Ministrus aprova ona, iha prinsรญpiu, orientasaun estratรฉjika hosi Polรญtika no Planu Asaun Ekonomia Azul: Promosaun ba Ekonomia Marรญtima ida neโ€™ebรฉ Reziliente no Sustentรกvel iha Timor-Leste (2025โ€“2030), neโ€™ebรฉ aprezenta hosi Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmรฃo.
Proposta neโ€™e agora sei tuir prosesu konsulta pรบblika ida ho instituisaun relevante, komunidade lokรกl no sosiedade sivรญl. Hafoin faze konsultasaun ida-neโ€™e, versaun finรกl husi Polรญtika no Planu Asaun sei submete fali ba aprovasaun husi Konsellu Ministrus.
Inisiativa ida-neโ€™e nuโ€™udar prioridade estratรฉjiku ida husi Governu Konstitusionรกl IX, neโ€™ebรฉ dedika kapรญtulu ketak ida ba ida-neโ€™e iha Programa Governu nian, no reprezenta mudansa paradigma ida iha modelu dezenvolvimentu ekonรณmiku Timor-Leste nian.
Bazeia ba abordajen integrada ida, Polรญtika Ekonomia Azul ho intensaun atu asegura utilizasaun sustentรกvel ba rekursus tasi nian, hadi’a kondisaun moris ba populasaun tasi-ibun sira no proteje ekosistema sira.
Ninia objetivu sentrรกl sira maka kriasaun empregu, redusaun pobreza no hamenus impaktu sira hosi mudansa klimรกtika. Polรญtika neโ€™e estruturada bazeia ba pilรกr fundamentรกl toluโ€” sosiรกl, ekonรณmiku no ambientรกl โ€”, Polรญtika neโ€™e aprezenta medidas konkreta atu hametin governasaun tasi, valoriza kapitรกl naturรกl tasi no promove atividade sustentรกvel sira neโ€™ebรฉ relasiona ho tasi.
Iha aprezentasaun Programa Governu nian ba Parlamentu Nasionรกl, iha loron 18 fulan-jullu tinan 2023, Primeiru-Ministru halo kompromisu Ezekutivu nian atu fรณ โ€œprioridade ba elaborasaun Polรญtika ida ba Ekonomia Azul Timor-Leste nian, ho hanoin ida ba kreximentu sustentรกvel nasaun nian, hodi inklui prezervasaun, konservasaun no utilizasaun sustentรกvel ba ita-nia rekursus tasi nian no promosaun inisiativa no programa sira neโ€™ebรฉ ho objetivu ba sustentabilidade ambientรกl, ekonรณmika no sosiรกlโ€. Nia mรณs afirma katak “harii ekonomia tasi nian ne’ebรฉ sustentรกvel mak oportunidade ida ba ita-nia rain. Ha’u sei dehan duni, esperansa ida!”.
Hanesan esplika ona iha Programa Governu nian, โ€œpolรญtika nasionรกl foun ida-neโ€™e tenke inklui definisaun no oportunidade sira neโ€™ebรฉ relasiona ho setรณr ida-neโ€™e, benefรญsiu ekonรณmiku, sosiรกl no ambientรกl, definisaun polรญtika husi vizaun nasionรกl ida-neโ€™e no inisiativa sira neโ€™ebรฉ atu dezenvolve ho forma kolaborativa no intersetoriรกlโ€.
Xefe Governu subliรฑa iha fulan-maiu 2024, iha Konferรฉnsia Internasionรกl ba dala 4 kona-ba Estadu Illa Kiโ€™ik sira neโ€™ebรฉ iha hela Dezenvolvimentu, katak โ€œmaske ita-nia tasi sira oferese oportunidade ekonรณmika boot, ita iha obrigasaun atu aproveita potensiรกl ida-neโ€™e ho responsabilidade hodi proteje ambiente no ninia biodiversidade. Nuneโ€™e, Timor-Leste iha kompromisu atu dezenvolve ekonomia azรบl ida neโ€™ebรฉ sustentรกvel.โ€
Programa Governu nian subliรฑa katak โ€œoseanu marka ona Timor-Leste nia pasadu no nuโ€™udar ai-riin ida husi ninia vizaun ba futuruโ€ no hatutan tan katak โ€œtanba neโ€™e protesaun no prezervasaun ambiente tasi nian nuโ€™udar fundamentรกl atu proteje maneira moris no dezenvolvimentu ekonรณmiku Timor-Leste nian.โ€
“Tanba ne’e mak ita hatete: ita depende ba tasi, no tasi depende ba ita!”, hatete hosi Primeiru-Ministru iha Konferรฉnsia “Ita-nia Oseanu”, iha Atenas iha fulan-abril tinan 2024.
Iha reuniaun hanesan hosi Konsellu Ministrus, aprova mรณs Rejime Jurรญdiku ba Investigasaun Sientรญfika Mariรฑa Internasionรกl, neโ€™ebรฉ ho objetivu atu regula prosedimentu autorizasaun hodi halaโ€™o atividade investigasaun sientรญfika ba tasi hosi Estadu estranjeiru ka organizasaun internasionรกl sira iha espasu marรญtimu Timor-Leste nian.
Desizaun rua neโ€™e reflete kompromisu Governu nian, neโ€™ebรฉ asume iha nia Programa, โ€œba Dezenvolvimentu Sustentรกvel Ajenda 2030, iha kazu espesรญfiku ida-neโ€™e, liuhosi apoiu no kompromisu ba Objetivu Dezenvolvimentu Sustentรกvel 14, neโ€™ebรฉ prevee konservasaun no utilizasaun sustentรกvel ba oseanu, tasi no rekursus tasi nian ba dezenvolvimentu sustentรกvelโ€.
โ€œTasi neโ€™e importante tebetebes ba ema nia moris! Fรณ mai ita kuaze buat hotu neโ€™ebรฉ ita presiza: ai-han, saรบde, konektividade, divertimentu, inspirasaun no prosperidadeโ€, tenik Primeiru-Ministru, iha aprezentasaun Programa Governu nian, hodi reforsa katak konstrusaun Ekonomia Azul โ€œsei presiza esforsu hamutuk no dinรกmiku hosi ministรฉriu no entidade pรบblika oioinโ€.
Ministru Prezidรฉnsia Konsellu Ministrus no Portavรณs Governu, Agio Pereira, subliรฑa katak โ€œho medida hirak-neโ€™e, Governu reforsa sentralidade tasi nian iha identidade no futuru Timor-Leste nian, hodi tau oseanu hanesan sentru estratรฉjia ba dezenvolvimentu sustentรกvel no afirmasaun internasionรกlโ€.
REMATA
LINK Facebook (Media GPM)

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

error: