DILI, 26 juรฑu 2025, 12:07h
Iha sorumutu iha loron 25 fulan-juรฑu tinan 2025, Konsellu Ministrus aprova ona, iha prinsรญpiu, orientasaun estratรฉjika hosi Polรญtika no Planu Asaun Ekonomia Azul: Promosaun ba Ekonomia Marรญtima ida neโebรฉ Reziliente no Sustentรกvel iha Timor-Leste (2025โ2030), neโebรฉ aprezenta hosi Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmรฃo.
Proposta neโe agora sei tuir prosesu konsulta pรบblika ida ho instituisaun relevante, komunidade lokรกl no sosiedade sivรญl. Hafoin faze konsultasaun ida-neโe, versaun finรกl husi Polรญtika no Planu Asaun sei submete fali ba aprovasaun husi Konsellu Ministrus.
Inisiativa ida-neโe nuโudar prioridade estratรฉjiku ida husi Governu Konstitusionรกl IX, neโebรฉ dedika kapรญtulu ketak ida ba ida-neโe iha Programa Governu nian, no reprezenta mudansa paradigma ida iha modelu dezenvolvimentu ekonรณmiku Timor-Leste nian.
Bazeia ba abordajen integrada ida, Polรญtika Ekonomia Azul ho intensaun atu asegura utilizasaun sustentรกvel ba rekursus tasi nian, hadi’a kondisaun moris ba populasaun tasi-ibun sira no proteje ekosistema sira.
Ninia objetivu sentrรกl sira maka kriasaun empregu, redusaun pobreza no hamenus impaktu sira hosi mudansa klimรกtika. Polรญtika neโe estruturada bazeia ba pilรกr fundamentรกl toluโ sosiรกl, ekonรณmiku no ambientรกl โ, Polรญtika neโe aprezenta medidas konkreta atu hametin governasaun tasi, valoriza kapitรกl naturรกl tasi no promove atividade sustentรกvel sira neโebรฉ relasiona ho tasi.
Iha aprezentasaun Programa Governu nian ba Parlamentu Nasionรกl, iha loron 18 fulan-jullu tinan 2023, Primeiru-Ministru halo kompromisu Ezekutivu nian atu fรณ โprioridade ba elaborasaun Polรญtika ida ba Ekonomia Azul Timor-Leste nian, ho hanoin ida ba kreximentu sustentรกvel nasaun nian, hodi inklui prezervasaun, konservasaun no utilizasaun sustentรกvel ba ita-nia rekursus tasi nian no promosaun inisiativa no programa sira neโebรฉ ho objetivu ba sustentabilidade ambientรกl, ekonรณmika no sosiรกlโ. Nia mรณs afirma katak “harii ekonomia tasi nian ne’ebรฉ sustentรกvel mak oportunidade ida ba ita-nia rain. Ha’u sei dehan duni, esperansa ida!”.
Hanesan esplika ona iha Programa Governu nian, โpolรญtika nasionรกl foun ida-neโe tenke inklui definisaun no oportunidade sira neโebรฉ relasiona ho setรณr ida-neโe, benefรญsiu ekonรณmiku, sosiรกl no ambientรกl, definisaun polรญtika husi vizaun nasionรกl ida-neโe no inisiativa sira neโebรฉ atu dezenvolve ho forma kolaborativa no intersetoriรกlโ.
Xefe Governu subliรฑa iha fulan-maiu 2024, iha Konferรฉnsia Internasionรกl ba dala 4 kona-ba Estadu Illa Kiโik sira neโebรฉ iha hela Dezenvolvimentu, katak โmaske ita-nia tasi sira oferese oportunidade ekonรณmika boot, ita iha obrigasaun atu aproveita potensiรกl ida-neโe ho responsabilidade hodi proteje ambiente no ninia biodiversidade. Nuneโe, Timor-Leste iha kompromisu atu dezenvolve ekonomia azรบl ida neโebรฉ sustentรกvel.โ
Programa Governu nian subliรฑa katak โoseanu marka ona Timor-Leste nia pasadu no nuโudar ai-riin ida husi ninia vizaun ba futuruโ no hatutan tan katak โtanba neโe protesaun no prezervasaun ambiente tasi nian nuโudar fundamentรกl atu proteje maneira moris no dezenvolvimentu ekonรณmiku Timor-Leste nian.โ
“Tanba ne’e mak ita hatete: ita depende ba tasi, no tasi depende ba ita!”, hatete hosi Primeiru-Ministru iha Konferรฉnsia “Ita-nia Oseanu”, iha Atenas iha fulan-abril tinan 2024.
Iha reuniaun hanesan hosi Konsellu Ministrus, aprova mรณs Rejime Jurรญdiku ba Investigasaun Sientรญfika Mariรฑa Internasionรกl, neโebรฉ ho objetivu atu regula prosedimentu autorizasaun hodi halaโo atividade investigasaun sientรญfika ba tasi hosi Estadu estranjeiru ka organizasaun internasionรกl sira iha espasu marรญtimu Timor-Leste nian.
Desizaun rua neโe reflete kompromisu Governu nian, neโebรฉ asume iha nia Programa, โba Dezenvolvimentu Sustentรกvel Ajenda 2030, iha kazu espesรญfiku ida-neโe, liuhosi apoiu no kompromisu ba Objetivu Dezenvolvimentu Sustentรกvel 14, neโebรฉ prevee konservasaun no utilizasaun sustentรกvel ba oseanu, tasi no rekursus tasi nian ba dezenvolvimentu sustentรกvelโ.
โTasi neโe importante tebetebes ba ema nia moris! Fรณ mai ita kuaze buat hotu neโebรฉ ita presiza: ai-han, saรบde, konektividade, divertimentu, inspirasaun no prosperidadeโ, tenik Primeiru-Ministru, iha aprezentasaun Programa Governu nian, hodi reforsa katak konstrusaun Ekonomia Azul โsei presiza esforsu hamutuk no dinรกmiku hosi ministรฉriu no entidade pรบblika oioinโ.
Ministru Prezidรฉnsia Konsellu Ministrus no Portavรณs Governu, Agio Pereira, subliรฑa katak โho medida hirak-neโe, Governu reforsa sentralidade tasi nian iha identidade no futuru Timor-Leste nian, hodi tau oseanu hanesan sentru estratรฉjia ba dezenvolvimentu sustentรกvel no afirmasaun internasionรกlโ.
REMATA
LINK Facebook (Media GPM)